Õppimine

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pakub omakultuurilisele maailmavaatele tuginevat kultuuri- ja haridusalast koolitust kahel kõrgharidusastmel:

• rakenduskõrgharidusõpe
• magistriõpe

Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppekavade maht on 240  ainepunkti (EAP) ning õppekava läbimiseks ette nähtud nominaalõppeaeg on 4 aastat.

Rakenduskõrghariduse eelis akadeemilise hariduse ees on kindel väljund tööturule. Selle tõestuseks on kultuuriakadeemia lõpetajate kõrge kutsekindlus. Erialast tööd aitab leida tihe kokkupuude praktilise tööga juba õpingute ajal, praktika moodustab õppe mahust vähemalt 15%.

Õpingute lõpus tuleb sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö, mis loomingulistel erialadel (käsitöö, muusika, tants, teater) on samuti praktilise suunitlusega.

Lõpetajale annavad nii bakalaureuseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe läbimine võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel kõrgharidusastmel - magistriõppes.

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ning omandab teadmisi ja oskusi iseseisvaks tööks. Magistriõpe annab ka võimaluse oma erialavalikut täpsustada või soovi korral muuta. Magistriõppe maht on 120 ainepunkti (EAP) ning õpingud kestavad kaks aastat. Magistriõppe lõpetamise järel on soovi korral võimalik jätkata õpinguid doktoriõppes.

Ja lõpetuseks – kultuuriakadeemia on koht, kus lisaks kõigele muule toimib ka nn varjatud õppekava – üliõpilane omandab oma õpingute jooksul lisaks oma õppekava sisule palju teadmisi, oskusi ja vilumusi ka teistest kultuuriakadeemiaga seotud valdkondadest. Seda läbi koostöö, ühiste projektide, aktiivse üliõpilaselu ja tiheda omavahelise suhtluse. Lisaks õpetatakse kultuuriakadeemias igal erialal ettevõtlust.