Pärandtehnoloogia (rahvusliku ehituse eriala)
Rahvusliku ehituse erialakatsed
Vastuvõtutingimus | Osakaal* |
Lõputunnistuse keskmine hinne | 30% |
Erialakatse | 70% |
*Konkursipunktid saab välja arvutada ise või kasutada kalkulaatorit.
Eeldused
Sisseastujalt eeldatakse austust ja huvi käsitöö ja eesti arhitektuuripärandi vastu ning erialast mõtlemisvõimet. Kasuks tulevad varasemad käsitööoskused ja puutöökogemus.
Eksami eesmärk
Rahvusliku ehituse eriala sisseastumiseksami eesmärgiks on hinnata kandidaatide eeldusi ja valmisolekut õpinguteks valitud erialal.
Eksami ülesehitus
Erialakatse koosneb neljast osast. Iga osa eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti.
- Essee annab sisseastujale võimaluse näidata oma kursisolekut eriala sisu ja probleemidega: missugusena näeb autor pärandi ja pärandehituse rolli, tähendust tänases päevas ja tulevikuväljavaateid; mida tähendab tema jaoks mõiste rahvuslik ning kuidas tunneb ta iseend pärimus- ning pärandkultuuriga suhestuvat. Aeg: 2 tundi.
Hinnatakse kirjaliku eneseväljenduse taset, iseseisvat analüütilist mõtlemist, orienteerumist erialateemades (osakaal hindest 25 p).
- Visandamisülesande raames kavandab sisseastuja omal valikul ühe lihtsama eseme, konstruktsiooni või selle osa, mida ta plaanib puutöökatsel valmistada. Aeg: 2 tundi.
Hinnatakse erialast loovat mõtlemist ja tehnilist taipu, idee algupärasust, visuaalset väljendusoskust, vormitunnetust ja võimet tajuda tervikut ning korrektset vormistust. (25 p)
- Puutöökatse käigus valmistab sisseastuja visandamisülesandes kavandatud eseme või konstruktsiooni. Katse toimub looduslikus kohas ja tööks saab kasutada kohapeal leiduvaid looduslikke ehitusmaterjale (enamjaolt töötlemata puitu ja vähesel määral ka kinnitusvahendeid) ning tavalisemaid tööriistu. Aeg: 6 tundi.
Hinnatakse idee toimivust, töö tulemuse kvaliteeti, töökoha organiseerimise ja töövõtete otstarbekust ning ohutust, võimet hinnata realistlikult tööks kuluvat aega ja oma võimeid (kui aeg lõpeb, peab töö olema kasutuskõlbulik). (25 p)
- Vestlus vastuvõtukomisjoniga. Kestus ca 10 minutit kandidaadi kohta.
Vestluse eesmärgiks on kandidaadiga tutvuda ning hinnata tema eeldusi ja valmisolekut õpinguteks rakendusliku kõrghariduse esimesel astmel pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse erialal. Komisjoniliikmed tunnevad huvi sisseastuja essees välja toodud mõttekäikude ja praktilise ülesande (visand ja puutöökatse) laabumise vastu, tema varasemate õpingute ja töökogemuse vastu, samuti erialaste teadmiste ja silmaringi vastu.
Hinnatakse sisseastuja küpsust õppimiseks valitud erialal; arutlus- ja eneseväljendusoskust; orienteerumist erialal toimuvates aruteludes ja arengutes. (25 p)
Võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument, kirjutusvahendid, joonistusvahendid ning ilmastikukindel ja tööks sobiv riietus.
Lisaks soovitame kaasa võtta joonistusi, fotosid vms enda teostatud ehitustöödest või käsitöö-esemeist. Samuti õpetajate ja/või tööandjate soovitusi. Puutöökatse sujuvuse huvides on soovitav kaasa võtta ka isiklikke lemmiktööriistu omal valikul (töövahendeid on ka kohapeal). NB! Nimetatu ei ole määrav hinnangu andmisel.
Erialakatseks ettevalmistumisel on abiks
- Tartu Ülikooli kodulehekülg www.ut.ee
- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kodulehekülg www.kultuur.ut.ee
Soovituslik kirjandus ja viited - Eesti Puitmajaliit. http://www.woodhouse.ee/
- Eesti Vabaõhumuuseum. http://www.evm.ee/
- Free Log Home Information. http://www.logconstructionmanual.com/
- Habicht, T. 1977. Rahvapärane arhitektuur. Tallinn: Kunst
- MTÜ Vanaajamaja. http://www.vanaajamaja.ee/
- Metslang, J. (koostaja), 2012. Vana maamaja. Käsiraamat. Tallinn: Tammeraamat
- Palkmaja ehitamine. 1999. Tallinn: Ehitame, 131 lk. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
- Pärdi, H. 2005. 2007, 2009. Eesti taluhäärberid I−III. Tallinn: Tänapäev
- Põllu, K. 2004. Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Tartu: Ilmamaa
- Rahvusliku ehituse eriala lõputööde galerii: http://www.kultuur.edu.ee/580440
- Relve, H. 1998. Puude juurde: puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses. Tallinn: Eesti Loodusfoto
- Ränk, G. 1939. Saaremaa taluehitised. Etnograafiline uurimus I. Ehitiste üksikosad, elamu ja kõrvalhooned, mis osalt täidavad elamu ülesandeid. Tartu: Õpetatud Eesti Selts
- Soome Palgipärandikeskus/Hirspek OY. http://www.hirspek.fi/
- Tihase, K. 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Kunst
- Uus, A., Lõbu, R. 2007. Soovitused käsitööna palkmaja ehituseks. Käsiraamat. palkmajaehitajale ja -huvilisele. MTÜ Vanaajamaja
- Viires, A. s.a. Eesti rahvapärane puutööndus: ajalooline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut
- Vuolle-Apiala, R. 2001. Palk ehituses. Tallinn: Ehitame