Kui kursus on täis, soovitame end järjekorda lisada. Semestri alguses tekib tavaliselt mõni vaba koht.REGISTREERU SIIN!
Animatsioon: seest ja väljast II HVVK.14.148, 3 EAP või 2 EAP Õppejõud: Olga Pärn, Priit Pärn
Kevadsemestril jätkub Tartu Ülikooli 2020/2021 õppeaasta vabade kunstide professorite Olga ja Priit Pärna kursus "Animatsioon: seest ja väljast", mis on mõeldud kõigile animatsioonihuvilistele - nii neile, kes on teemaga tuttavad kui ka neile, kellel puudub igasugune animatsiooniga seonduv taust, kuid on huvi teada saada, mis on animatsioon, kuidas seda tehakse, kes seda teevad ning mis loob võimalused sellise väga laiapõhjalise kunstiliigi olemasoluks ning arenguks nii maailma kui Eesti kontekstis. Lisaks animafilmile süvenetakse karikatuuri ja illustratsiooniga seotud küsimustesse ning võimalus on lähemalt tutvuda prof. Pärnade innovatiivse loometehnika – liivaanimatsiooniga.
Kursust ilmestab filmiprogramm Tartu Elektriteatris. Kõik linastuvad filmid on otseses seoses järgneva loenguga ajaloolises, sisulises või tehnoloogilises mõttes.
LAURI KÄRGI FILMIAJALOO KURSUSED
Kellele? - filmihuvilisele tudengile silmaringi avardamiseks ja filmiteadmiste korrastamiseks - humanitaareriala tudengile: tänases kunstikultuuris orienteerumine eeldab filmi tundmist - vajalik teistelgi erialadel: nt. nüüdisaegne raamatukogu, mäluasutus tähendab üksiti filmoteeki, audiovisuaalne infokandja on filmist universaalsem - edasise filmihariduse stardikapitalina - võimalik, et just Sulle, kes Sa oled oma filmihuviga sellele lehele jõudnud!
Kuidas? - loeng + filminäidete vaatamine - arvestus saadakse semestri töö põhjal - osa õppekirjandusest kättesaadav ka elektroonilisel kujul - täpsemalt ÕISis.
Ameerika filmi ajalugu HVVK.14.012, 3 EAP Õppejõud: Lauri Kärk
Hollywoodi innovatiivne (edu)lugu: - stuudio- ja staarisüsteem - tehnoloogia – American Dream, 3D jt. - Great Depression & Summer of Love
Ameerika film on jätkuvalt kajastanud ühiskonna arenguid ning üksiti kujundanud Ameerika ühiskonda ja levitanud ameerikalikke väärtusi kogu maailmas. Eraldi käsitlemist leiab American Dream’i sünnilugu. Samuti avatakse stuudio- ja tähesüsteemi tagamaid, vaagitakse sotsiaalse tegelikkuse kujutamise eri võimalusi Hollywoodis. Temaatiliselt pööratakse suuremat tähelepanu 1930ndate suure majanduskriisi ekraanikajastustele (mis täna taas aktuaalne) ning noorsootemaatika kujunemisele ja arengutele 1950-60ndate filmis ning tegelikkuses (hipiliikumine). Silmapaistvamate filmimeistrite loomingu kõrval huvitutakse tehnoloogiliste uuenduste juurutamisest filmis (heli, uued ekraaniformaadid ja 3D). Kursus on illustreeritud filminäidetega. Tervikpildi saamiseks USA filmist on soovituslik läbida ka kursus "Hollywood ja žanrifilm" (HVVK.14.013).
Sotsialismiajastu filmi analüüs HVVK.14.010, 3 EAP Õppejõud: Lauri Kärk
East Side Story – elu raudse eesriide tagant: - kunstiavangard vs sotsrealism - ajastu argimütoloogia - homo soveticus ja inimnäoga sotsialism?
Sotsialismiajastu filmi kursus püüab filminäidete abil mõista sotsialistliku süsteemi olemust. Kuigi minevikuks saanud, on selle mitmedki aspektid jätkuvalt aktuaalsed tänagi (nt. ühiskondliku teadvusega manipuleerimine). Film on siin nii abivahend ühiskonna vaatlemisel kui ka uurimisobjekt. Film vahendab uuemas ajalooteaduses igapäevaajaloo või mikroajaloona määratletut. Teisalt käsitles sotssüsteem filmi ennast kui olulist propagandavahendit masside ideoloogilisel töötlemisel.
Kursuse raames leiavad käsitlemist nii 1920ndate filmiavangard kui revolutsioonilised ümberkorraldused nõukogude tegelikkuses (senistest moraali- ja kultuurinormidest lahtiütlemine). Samuti totalitarism kui igapäevaelu sfääride ideologiseerimine, propagandafilmide mudelid ("Lähetus ellu" ja "Hitlerjunge Quex"). Paradigmade vahetused (sotsrealismi monoliit, Hruštšovi "sula", Brežnevi stagna) ning mõnede nõukogude argimütoloogiate tagamaad.
Kursuse ettevalmistamisel on kasutatud rohkesti arhiivide avanemise käigus publitseeritud materjale. Kursus on illustreeritud rohkete filminäidetega (Vertov, Eisenstein, Tarkovski, Hutsijev, Šepitko, Wajda, Forman, Szabó, Kusturica jt.).
Sotsialistliku filmi kursus aitab paremini mõista Eesti filmi ajalugu, pakub mõtlemapanevaid paralleele Ameerika filmi ajaloo kursusega.
Klassikaline animatsioon / Classical Animation (inglise keeles)HVVK.14.113, 3 EAP Õppejõud: Svetlana Bogomolova
Kursusel osalemine ei eelda varasemat kogemust. Kuid eelteadmised joonistamise, filmimise, skulptuuri, videotöötluse ja/või stsenaristika alal tulevad kasuks.
Kursus annab ülevaate mitte-digitaalsetest animatsiooni tehnikatest ja võimaluse neid ise läbi proovida, tehes väikseid, kuid viimistletud animafilme. Kursus annab baasteadmised animatsiooni ajaloost ning osalejad õpivad iseseisvalt tegema ettevalmistusi ning filmima animatsioonifilme joonis-, plastiliini-, lamenuku, piksilatsiooni ning eksperimentaaltehnikas. Samuti töötatakse animafilmi stsenaariumitega. Kursuse kese on küll mitte-digitaalsetel animatsiooni tehnikatel, kuid õpitakse ka filmimise ja monteerimise põhitõdesid ning vabavaralise videotöötlusprogrammi DaVinci Resolve kasutamist oma tööde teostuseks.
Kursusel osalemiseks ja koduste tööde teostamiseks on vajalik arvuti.
Videokursus – lühivideo loomine / Videography – Basics of Making Videos (inglise keeles)HVVK.14.138, 3 EAP Õppejõud: Veiko Klemmer
Kursus annab ülevaate videoklippide tegemise tehnikatest ja põhimõtetest. Praktilise töö käigus katsetatakse läbi DSLR kaamera seaded, videoteose planeerimise ja filmimise sammud, DaVinci Resolve montaaži tarkvara kasutamine ja klippide viimistlemine. Lisaks käsitletakse stsenaariumi loomise tehnikaid ja vaadatakse filmiajaloo parimaid näidisfilme.
Sobib kõigile, keda huvitab video tegemine ja üha paisuvas digimaailmas oskuslikumalt osalemine!
Ida-Aasia filmiajalugu (inglise keeles) HVVK.14.135, 3 EAP Õppejõud: Verner Sääsk
Kursus on suunatud kõigile, kel huvi Ida-Aasia riikide, kultuuri ja filmikunsti vastu, andes ülevaate filmitööstuse tehnoloogilistest arengutest ja selle mõjust Ida-Aasia filmikunstile. Kursusel on soovituslikud eeldusained (Korea, Hiina ja Jaapani kirjandus), kuid peamine on siiski osaliste enda huvi teema ja piirkonna vastu.
Loengud annavad ülevaate Korea, Jaapani, Hong Kongi ja Hiina filmiajaloost, alustades varasematest lühitummfilmidest kuni kaasaegsete põnevikkudeni. Käsitletakse filmikunsti seost teatri, kirjanduse ning sotsiaalsete probleemidega. Tähelepanu pööratakse ka filmikunstiga seotud tehnoloogiate arengule. Loengud on illustreeritud ühe või mitme filminäitega.
UUS! Ida-Aasia filmiajalugu HVVK.14.135, 3 EAP Õppejõud: Verner Sääsk
Kursusel osalemiseks on vajalik on arvuti koduste tööde teostamiseks.
Hollywood ja žanrifilmHVVK.14.013, 3 EAPÕppejõud: Lauri Kärk
08.09–15.12 T 16.15-20.00 Ülikooli 16-212
Kompass igaühe žanrimaastikul:
- žanriikoonid; - žanrireeglistik ja selle eiramine; - žanr tegelikkuses(t).
Tänane filmimaastik, sellel orienteerumine oleks mõeldamatu ilma žanrilisuseta, ilma žanrispetsiifikat tundmata. Filmide žanriline kuuluvus aitab meil langetada otsust ühe või teise filmi vaatamise kasuks. Samas pole žanr üksnes kaubanduslik lipik, vaid täidab teisigi funktsioone, on kultuurimälu üheks kandjaks. Kursus on aluseks žanrispetsiifika valdamisele ja olulisemate filmižanride ajalooliste teetähiste tundmisele.
Hollywoodi kõrval ulatub mõnegi žanri ajalugu või žanripiiride avardamine Euroopasse või hoopis Aasiasse. Kursuse raames vaadeldakse olulisemate filmižanride nagu vestern, gangsterifilm, muusikal, ulme ja õudusfilm ajaloolist arengut, samuti New Hollywood’i 1960-70ndate vahetuse žanriuuendusi. Materjali käsitletakse nii kronoloogilises kui sisulises plaanis, liikudes lihtsamatelt žanridelt keerukamate juurde. Kursus on illustreeritud vastavate filminäidetega.
Eesti filmi ajaluguHVVK.14.011, 3 EAPÕppejõud: Lauri Kärk
07.09–14.12 E 16.15-20.00 Ülikooli 16-212
Uus pilk filmisajandi teetähistele:
- kaasab valmiva filmiajaloo materjale; - tervikkäsitlus koos tundmatute filmikaadritega; - arhiivisäilikud ja filmitegemise köögipool
Eesti filmi lugu vaadeldakse alates meie filmipioneeri Johannes Pääsukese nooruslikest ettevõtmistest kuni nüüdisaja võitude või ka kaotusteni. Mängufilmi kõrval jagub käsitlemisruumi dokumentalistikale ja animafilmile. Kursuse ettevalmistamisel on kasutatud ohtralt eri päritolu seni avaldamata arhiivimaterjale, vahetu kokkupuude stuudiotööga võimaldab meie filmiprotsessi detailsemat ning varjatumategi poolte vaatlust. Kursus on illustreeritud rikkalike, kohati vähetuntutegi filminäidetega. Meie rahvuskinematograafia hindamisel on seostatud seda meie lähinaabrite arengute ja samal ajal maailma filmis toimuvaga, samas kõrvutatud meie teiste kunstiliikide arengutega. Eriliseks teeb kursuse asjaolu, et Eesti filmiajaloo tervikkäsitlus on meil seni praktiliselt puudunud, nii tugineb kursus valdavalt valmiva Eesti filmi ajaloo käsikirja uusimal materjalil.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.