Loengusari "Soome-ugri kultuurid"
Alates märtsist 2021 alustab uus virtuaalne loengusari "Soome-ugri kultuurid". Kursusel vaadeldakse soome-ugri rahvaste ajaloolis-geograafilisi levikualasid; uurali keelepuu lahknemisi; soome-ugrilist ürgsõnavara ja laensõnakihistusi. Ülevaate saab iga keelerühma kujunemisest, kultuurikontaktidest ning esmastest kirjalikest ülestähendustest. Samuti käsitletakse nende rühmade elatisalasid, usundit ja rahvakultuuri erijooni. Loengutsükli lõpuosas keskendutakse keelesugulaste uuemale ajaloole ja kaasaja valuküsimustele.
Asukoht ja toimumisaeg: loengud salvestatakse ja on alates märtsist vaadatavad
Õppejõud: Taisto-Kalevi Raudalainen (e-post taika.rauta [ät] gmail.com)
Maht: 3 EAP
Maksumus: tasuta
Ainekood: P2VK.01.442 (vt ÕISist)
Loenguid saab kuulata vabalt valitud ajal ja tasuta. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased saavad ainet läbida vabaainena. Täiendusõppijana ainele registreerudes on võimalik sooritada ka eksam ja saada TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõppe tunnistus. Eksami sooritamiseks / tunnistuse saamiseks tuleb kuulata kõiki loenguid ning kirjutada essee õppejõuga kokkulepitud teemal ja mahus.
Link ülekannete vaatamiseks on peatselt nähtav iga loengu teema all.
- 1. loeng: uurali keelkonna kujunemine
- Jääajajärgse Euroopa keelkondade levik oletatavaist Ibeeria, Balkani ja Pontose pagulaist
- Uurali rühmade jagunemine
- Karjakasvatuse/varajase maaviljeluse levimine indoiraani ja eel-balti rahvaste mõjul
- Ida poolt lähtunud migratsioone Euroopa suunas
- Algupärast ja laenulist soome-ugri ühissõnavaras eesti-soome-ungari näitel
- Soomeugrilist ja laenulist saami keele näidete varal
- Varased indoiraani kontaktid usundilise sõnavara näitel
- 2. loeng: mis on tinginud lahknevusi soomeugri rühmade vahel?
- Erinevaid antropoloogilisi tüüpe soomeugri rahvastel
- Keelekontakte: superstraat-keeled, lävimis- ja prestiižkeeled soome-ugri kontekstis
- Nn ”slaavi kiil” ja väljasurnud soome-ugri keeled
- Soome-ugri rühmade vahekord riiklike ja poolriiklike moodustistega: kaubariigid ja hõimuliidud varakeskajal
- Muinasvepslased (ves´) ajalooallikais
- 3. loeng: volga-permi rahvad
- Erinevate soome-ugri rühmade vastupanust vene kolonisatsioonile
- Maride sõjad
- Marid kaasajal
- Maride maausust ja rahvausundist
- Ersade-mokšade vastupanust
- Pagulus ja keelesaarte tekkimine
- Sovjetlikust keele- ja kultuuripoliitikast
- Hariduskeele arendamisest keelevahetuseni kaasajal
- Rahvaarvu dünaamikast ja keeleoskusest.
- 4. loeng: ugri rahvad
- Handid
- Udmurdid kui animistid
- Sürjakomid esimese soome-ugri kirjarahvana
- Põhjarahvaste suhetest vene rahvastikuga
- 5. loeng: saamid
- Fennougristika ajalugu ja Lapimaa
- Saamide levikualad, keeled ja murded
- Saamide aeglane koloniseerimine
- Lantalase’d, väärti’d ja porosaamid
- Halduspoliitikast Lapimaal
- Saami põlisusund ja samanism
- ”Trummide aeg”
Lisainfo:
Tiia Kampus
TÜ VKA õppekorralduse peaspetsialist
435 5257
tiia.kampus [ät] ut.ee