Vabade kunstide professuur
Tartu Ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud vabade kunstide professori ametikoht, kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik. Loengud on avalikud.
2020/2021 vabade kunstide professorid on rahvusvaheliselt tuntud animafilmitegijad Priit ja Olga Pärn
Kaks vabade kunstide professorit korraga on Tartu Ülikoolis esmakordne – seni on neid igal õppeaastal olnud üks.
Olga ja Priit Pärn annavad kummalgi semestril ühe kursuse, mis kannab pealkirja „Animatsioon: seest ja väljast“ (HVVK.14.147). Õppeaasta jooksul püüavad nad tuua selgust animatsiooniga seotud küsimustesse, tutvustades kirevat animamaailma endi kui praktikute subjektiivsest vaatenurgast. Pärnad on tegelenud animatsiooniga kahepeale kokku 75 aastat ja õpetamiskogemust on neil kokku üle 40 aasta. "Selle aja jooksul on välja töötatud metoodikad ja tehnoloogiad, mis on kogu maailmas totaalselt unikaalsed – või isegi unikaalselt totaalsed," kommenteerisid nad.
Kursuse eesmärgiks on tekitada huvi animafilmi vastu ja soodustada selle huvi suunamist konkreetsesse vormi. Selleks näidatakse, millistest osistest animafilm koosneb, milliseid vahendeid soovitud tulemuse saavutamiseks kasutatakse, mis toimub, kui liikuv pilt ja heli kokku pannakse. Ühtlasi selgitatakse, kuidas omandada filmitegemise osaoskused ja oskus saada osadest lõpptulemus – film. Loengud, mis käsitlevad animafilmi loomiseks vajalikke oskusi ja nende õpetamist, annavad kuulajatele võimaluse protsessis aktiivselt osaleda.
Üliõpilastel on ainekursust võimalik läbida kas 3 EAP või 2 EAP mahus. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursusel osaleda täiendusõppijana.
Kevadsemestri loengud (Jakobi 2 ringauditooriumis kell 16:15-20:00):
- 10.02: "Stiliseerimine ja stiil. Kunstniku stiili areng Priit Pärna näitel"
- 03.03: "Animatsioonitehnikad: joonisfilm. Hotell E. Elu ilma Gabriella Ferrita"
- 17.03: "Animatsioonitehnikad: liivaanimatsioon"
- 31.03: "Animatsioon ja sürrealism"
- 14.04: "Karikatuur. Illustratsioon"
- 19.05: "Animatsioon täna"
Õppeainega kaasnevad filmiprogrammid (Tartu Elektriteatris kp-del 25.02, 10.03, 24.03 ja 12.05), mis on otseses seoses loenguteemadega – olgu siis ajaloolises, sisulises või tehnoloogilises mõttes. Nagu kõik vabade kunstide professorite loengud on ka filmiprogrammid avatud kõigile huvilistele. Erilisest olukorrast tingituna sel aastal eelregistreerumisega.
Sügissemestri loengud:
- 09.09: "Mis on animatsioon?"
- 23.09: "Maailma animatsiooni miniajalugu I"
- 14.10: "Maailma animatsiooni miniajalugu II"
- 28.10: "Eesti animatsioon"
- 11.11: "Lugu"
- 25.11: Filmiõhtu "Kollane allveelaev" (1968, UK/USA)
- 09.12: "Joon"
Juba vaadatud FILMIDE NIMEKIRJAD leiad siit.
Priit Pärn on lõpetanud Tartu Ülikooli taimeökoloogina, kuid pärast kuut aastat erialast tööd Tallinna Botaanikaaias vahetas ta elukutset ning hakkas Tallinnfilmi (hilisema nimega Eesti Joonisfilm) stuudios tegema animafilme. Ta on tegutsenud nii karikaturisti, illustraatori kui ka vabagraafikuna ning alates 1980ndate lõpust õppejõuna. 2006. aastal asutas ta Eesti Kunstiakadeemias animaosakonna, kus oli kuni 2019. aastani professor. Külalisena on Priit Pärn õpetanud peaaegu kõigis Euroopa riikides ning Jaapanis ja Austraalias. Oma filmidega on ta võitnud rahvusvahelistel animafestivalidel rohkem kui 80 auhinda, sealhulgas peaauhinna peaaegu kõigilt maailma tippfestivalidelt. Välismaal on Priit Pärnale antud kuus elutööauhinda ja 2019. aastal tunnustati teda ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.
Alates 2006. aastast on Priit Pärn teinud filme koos abikaasa Olga Pärnaga. 2000. aastal lõpetas Olga Pärn cum laude Valgevene Kunstiakadeemia graafikaosakonna sügavtrüki eriala. Ta on läbinud režissöörikoolituse Prantsusmaa animatsioonikoolis ning töötanud stuudio Belarusfilm animatsiooniosakonnas lavastaja ja animaatorina. Tema osalusel valminud filmid on võitnud rahvusvahelistel filmifestivalidel arvukalt auhindu. Olga Pärn on omandanud erilise meisterlikkuse liivaanimatsiooni alal ja juhendanud maalitud animatsiooni töötubasid. Oma eriliseks kireks peab ta illustreerimist.
Olga ja Priit Pärna ühiselt tehtud filmid on võitnud maailma tippfestivalidel 36 auhinda, sealhulgas 11 peaauhinda. 2014. aastal said Pärnad ühisfilmi „Lendurid koduteel“ eest riikliku kultuuripreemia.
Lisainfo: Ene Paldre, kunstide keskuse õppekorralduse spetsialist, tel: 737 5669, kunstide.keskus [ät] ut.ee.
Vaata lisaks:
Video vabade kunstide professuuri teatepulga üleandmisest Kärt Summatavetilt Priit Pärnale ja Olga Pärnale: "Kui vaba on vaba kunstnik?"
Loe lisaks:
Persoonilugu Olga ja Priit Pärnaga: "Kui elu on nagu film, siis ilmselt ei ole see väga originaalne". Universitas Tartuensis. Oktoober 2020, nr 9.
Varasemate aastate vabade kunstide professorite loengute salvestused
2019/2020 Kärt Summatavet "Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud: traditsioon, inspiratsioon, innovatsioon"
- Visuaalne emakeel – nähtavaks kujustatud nähtamatu kogemus
- Mütoloogilise maailmapildi igavikulised "kirjutused" – tantsud vaimsetel hingemaastikel
- Esivanemate haual – kahekõne kuu ja päikese rahvaga, kes vikerkaare taevast maha toob ja enda ümber ehteks mässib...
- Maa-ja-Ilma laulud – hingelinnu rännak Linnutee taguste taevaste taha... ja tagasi!
- Traditsioon? Inspiratsioon! Innovatsioon... – Mäletades tulevikku
Professor Summatavet pidas ka kaks ingliskeelset loengut teemal "Inspiration and Innovation. Key to Estonian Oral Tradition and Folk Culture".
Vaata lisaks:
Video vabade kunstide professuuri teatepulga üleandmisest Ilmar Raagilt Kärt Summatavetile "Vanade lugude isiklik tähendus".
Loe lisaks:
"Uus vabade kunstide professor on Kärt Summatavet". Universitas Tartuensis. Juuli 2019, nr 7.
Intervjuu Kärt Summatavetiga "Mõtteloo vaimsete juurte otsinguil". Universitas Tartuensis. Veebruar 2020, nr 2.
Kirjanduslinn soovitab: Kärt Summatavet ja "Vanaaja pulm". https://www.tartu.ee, 1. veebruar 2020.
2018/2019 Ilmar Raag "Mis meid ühendab killustunud maailmas? Fiktiivse maailma loomise võtted ja eetika"
- „Kontrollimatu ja võõrandunud tegelikkus vs. korrastatud lood.“
- „Rahvalikud ja elitaarsed kultuurid muutuvad ajas ehk miks Cannes’i festival reklaamib ennast Hollywoodi mineviku staaridega? (Ehk miks inimesed üldse lugudesse sukelduvad.)“
- „Tüvitekstide sihtgrupp ehk kuidas kogukonnad valivad oma lugusid.“
- „Negatiivse kangelase dilemma: loo jutustaja vastutus vaenlase kujundamisel.“
- „Taustatöö tegemine sotsiaalse sõnumiga teoste ettevalmistamisel. Filmide "Klass", "Eestlanna Pariisis" ja "Kertu" näitel.“
22.11.18–8.02.19 Ilmar Raagi fotonäitus kunstide keskuse galeriis "Sündinud kõrbeliivaga silmades" Põhja-Mali pildid 2016–2017.
Vaata lisaks:
Video vabade kunstide professuuri üleandmisest Peeter Lauritsalt Ilmar Raagile "Düstoopiast, utoopiast ja kunstniku kreedost" 31.05.2018.
2017/2018 Peeter Laurits "METSIK ESTEETIKA ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele"
- "Miks on kunst? Kust tuleb loovus? Looduse koodid. Sotsiaalsed provokatsioonid."
- "Kuidas andmebaaside võrgustikud metsas seenel käivad."
- "Looduse pildistamisest ja sellest, kuidas pildistades oma piiratust ninapidi vedada."
- "Kunstnike rollitüüpidest ja kunsti tarbimise põhjustest."
- "Hieronymus Bosch ja Leonardo da Vinci renessansi keeristormis."
- "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed."
- "Tudengite iseseisva töö analüüs ja kirjeldus loometee algusest."
- "Evolutsioonist looduses ja inimühiskonnas. Õige pisut ka paleokunstist."
- "Jää- ja kiviaja kunstist."
- "Neoliitiline kunst ja geomeetrilised märgid."
- "Labürindid ja mandalad."
- "Postmodernismist, posthumanismist ja loomade tehtud kunstist."
- "Tasakaalust, kooskõlast ja hulludest unistustest. Eelkõige unistustest."
10.05.–22.06.2018 Peeter Lauritsa ja loengukursusel osalenud tudengite fototööde näitus “Riburada > Semantilised vainoköied” Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalide fuajees.
Kõik, kel on soovi ühineda kursusel algatatud riburadade projektiga, saavad fotosid üles panna ning fotoseeriaid koostada riburadade keskkonnas aadressil: riburajad.cs.ut.ee (vajalik on kasutajaks registreerumine). Keskkonda üles riputatud fotodest (nii enda kui teiste omadest) saab luua sisu ja/või vormi poolest seotud pildijadasid. Seos võib peituda narratiivis, detailides, kujundites, toonis jne.
Vaata lisaks:
Video vabade kunstide professuuri üleandmisest Valdur Mikitalt Peeter Lauritsale 25.05.2017.
2016/2017 Valdur Mikita "Mõtterännak eestlaste elutundest"
- "Hälin ja raev lingvistilises metsas"
- "Sammuke maagilise ökoloogia poole – ussisõnast geenivaramuni"
- "Männimets, mädasoo ja maailm ehk Eesti asukohast suurel pildil”
- "Introvertide kuningriik ja eestlase portree”
- "Kust tulevad mõtted?" Valdur Mikitaga liitub külaline Linnar Viik.
- "Luusides loomingu radadel. Rebase või siilina - see on küsimus!"
- "Hümn sääsele, karule ja mesitarule"
Vaata lisaks:
Kristiina Ehin annab Valdur Mikitale üle vabade kunstide professori ameti: „Lugu linnuks muutunud linnast. Muusad, fööniksid ja teised tiivulised“ 25.05.2016
2015/2016 Kristiina Ehin "Teekond tundva inimese ehk homo sensibilis’e juurde. Loovuse kujundlikud väljakutsed"
- "Pariisi linnas Londonis, kus elas keisri venna pruut..." - identiteedi keerdkäigud kui loomingu tõukejõud
- "Pioneer ei karda hunti, annab talle vastu lonti..." - piiride rikkumine ja vastuhakk tekstiloomes
- "Havi käsul, minu tahtel..." - improvisatsioonijulgus ja -jõud
- "Vanakuradi vanaema peast kolme kuldse juuksekarva toomine" - vaimuilma eluohtlikud väljakutsed
- "Kivikujude elluäratamine " - puudutuse kahe teraga mõõk
2014/2015 Merle Karusoo "Kaevudes. Elude lood kaasakirjutamiseks"
- "Sünniaasta"
- "Hõimlased"
- "Teater"
- "VII lend"
- "Pirgu mälusektori ekspeditsioonid"
- "Genotsiid"
- "Integratsioon"
Sügissemestri loengutes osalenute isiklike lugude põhjal valminud esitlus 11.03.2015 "KAEVUDES - kaasakirjutatud ja meeldetuletatud elude lood"
Vaata lisaks:
Tagasivaade lavastaja Merle Karusoo vabade kunstide professori aastale ETV kultuursaates "Plekktrumm" 16.03.2015.
2013/2014 Arvo Pärt “Sõna ja muusika: seminarid Arvo Pärdi loomingust”, peamine seminaride läbiviija oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan
- "Pärt ja modernism", materjalid.
- "Umbtee ja paus. Uue keele sünd", materjalid.
- "Tintinnabuli - Pärdi helikeele grammatika", materjalid.
- "1+1=1", materjalid.
- "Sõna Arvo Pärdi muusikas", materjalid.
- "Arvo Pärdi muusika kuulaja, kriitik, esitaja ning uurija", materjalid.
- "Arvo Pärt ja teoloogid", materjalid.
- "Arvo Pärdi muusikast filmis" - loeng ja filmiõhtu, materjalid.
- "Muusika ja vaikus", materjalid.
Kontsert Arvo Pärdi loomingust ülikooli aulas. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste 21.05.2014
Helilooja Arvo Pärdi sõnavõtt ja tänamine filosoofiateaduskonna magistriõppe lõpuaktusel. 18.06.2014
Tagasivaade "Sõna ja muusika" kursusele. Tänualbum. 18.06.2014
Vaata lisaks:
Tagasivaade helilooja Arvo Pärdi vabade kunstide professori aastale ETV muusikasaates "MI" 29.05.2014
2012/2013 Sirje Helme "Moodsa maailma sünda läbi kunstnike silmade"
Tunnustatud kunstiteadlase avalikud loengud tutvustasid 19.–20. sajandi vahetusel tekkinud moodsat maailma läbi tolleagse kunstniku arusaamade ja loomingu. Keskenduti mitmetele 20 sajandi modernismi ajaloo punktidele: ideedele, tehnoloogilistele uuendustele, teadmistele kontekstis nagu neid kasutasid ja mõistsid kunstnikud. Anti ülevaade muutuva maailma kujutamise ja kujundamise viisidest ja võimalustest läbi kunstnike loomingu.
- "Moodsa mõtlemise sünd - Londonis või Pariisis?"
- "Kellele on vaja realismi? Pariisi Salongide diktaat"
- "Liikumise ime ajas ja ruumis - foto ja kino mõju eelmise sajandivahetuse maalikunstis"
- "Abstraktne kunst ja teosoofia. Millega täita tühjust?"
- "Avangardi utoopiad - 11. dimensiooni olemasolust"
- "Moodne maailm kui katastroof"
- "Aga Eestis?"
- "Arhitekt kui maailmakorralduse peainsener"
- "Stiilne elu ja ilusad asjad"
- "Modernism ja võim"
- "Kas võidab Pariis või New York?"
- "Modernismi lõpp ja masside mäss?"
- "Interstanding - Understanding Media"
- "Aga Eestis? II"
2011/2012 Vello Salo "Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses"
Literaat, tõlkija, kirjastaja ja kultuuriloolane andis ülevaate mõiste "armastus" rollist Eestis enne ja nüüd, Euroopa kultuuri kontekstis.
- "Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses"
- "Kuidas defineerida armastust?"
- "Armastusest meie proosas. Marie Underi "Tuudaimimarjad""
- "Armastusest perekonnasuhetes"
- "Armastusest meie luules"
- "Kas siis selle maa keel ..."
Tekstid:
- Bibliograafia
- Ülemlaul.doc
- Sissejuhatus.doc
- Violetta aaria.doc
- Suisa suud.doc
- Tuudaimimarjad.doc
- Laulupidude armastuslaulud.doc
- Ülevaade laulupidudest.doc
- Armastusest eri usundites.doc
2010/2011 Ene-Liis Semper "Kas teater on kunst"
* salvestatud loengumaterjalid puuduvad.
2009 Arvo Valton. Loengusari oli kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest ning soome-ugri rahvaste kultuuriloost.
* salvestatud loengumaterjalid puuduvad.
2008 Helena Tulve "Kümme pilku muusikale"
Rahvusvahelise mastaabiga helilooja ja Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni õppejõud vaatles loengusarjas muusika erinevaid aspekte. Kõneldi helist, kuulamisest ja muusika funktsioonidest läbi aegade.
- Kümme pilku muusikale 1
- Kümme pilku muusikale 2
- Kümme pilku muusikale 3
- Kümme pilku muusikale 4
- Kümme pilku muusikale 5
- Kümme pilku muusikale 6
- Kümme pilku muusikale 7
- Kümme pilku muusikale 8
- Kümme pilku muusikale 9
- Kümme pilku muusikale 10
2007 Andres Ehin kevadel "Eesti kirjanduselu ja kultuuripoliitika 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel ning modernistlike voolude läbilöök"
Käsitleti 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel Eesti kirjanduselu ja kultuuripoliitikat, keskendades tähelepanu modernistlike voolude läbilöögile. Modernismi ilmingute hulgast pöörati kõige enam tähelepanu sürrealismile. Käsitleti ka modernismiga seostuvad esteetilise ja loomingupsühholoogilise mõtte suundi (Giraudoux´ sfääride teooria, freudism ja jungiaanlus, eidetismi mõiste fenomenoloogide õpetuses, Huizinga "Homo Ludens", neotomistlik kunstikäsitlus, zen-budismi mõju Lääne ja Eesti modernismile jms).
Sügisel "Loov kirjutamine"
Kursuse jooksul tegeleti loova kirjutamise arendamisega.
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
2006 Vilen Künnapu "Loengud arhitektuurist, kunstist, elust ja energiast"
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
2005 Mati Unt "Siin ja praegu"
Loengud käsitlesid teatriantropoloogiat, osalt ka kultuuriantropoloogiat koos järgmiste põhimõistetega: mäng ja mänguteooriad; maailm kui teater; rituaal (eriti Victor Turneri kaudu); näitlemine; elu kui mäng; elu kui rituaal; performatiivsus; elu kui peformanss; representatsioon e. taasesitus, kordus; siinolek e. presents; ajavaimu presentne väljendumine teatris, poliitikas, eraelus.
- Siin ja praegu 1
- Siin ja praegu 2
- Siin ja praegu 3
- Siin ja praegu 4
- Siin ja praegu 5
- Siin ja praegu 6
- Siin ja praegu 7
- Siin ja praegu 8
2004 Tiit Pääsuke "Loovuse avastamine"
Kursuse käigus vaadeldi maalikunsti elu ja maalikunstniku pilgu läbi, seestpoolt väljapoole. Vaadeldi värve elus ja kunstis. Avatud ateljees harjutati silma ja käe koostööd. Tutvuti proportsiooniõpetuse algtõdede ja väljenduslikkusega. Jõuti inimese loova joonistamiseni.
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
2003 Tõnu Õnnepalu "Praktiline lugemine ja kirjutamine"
Kursus koosnes kahest poolest. Kevadine loengutsükkel “Praktiline lugemine” oli odüsseia läbi loengupidaja subjektiivse kirjandusloo. Vastust otsiti küsimusele, kuivõrd ja kuidas on ilukirjanduse kogemus kasutatav eneseülesehitamisel. Nn “kirjanike kirjanikud” ja lugemine kirjutamise valgusel.
Sügissemestri seminarides “Praktiline kirjutamine” lahendati konkreetseid tõlkeülesandeid, analüüsiti üliõpilaste soovi korral nende eneste ilukirjanduslikku loomet. Lugemist ja kirjutamist ühendas nii sümboolselt kui praktiliselt tõlkimine.
Soovitav kirjandus: Carl Gustav Jung "Symbole der Wandlung". Fernando Pessoa "Autopsühhograafia", luuletused võrguajakirjas “Ninniku”. François Mauriac Thérèse Desquyeroux "Öö lõpp". Charles Baudelaire "Les fleurs du Mal / Kurja õied". Marcel Proust "A la recherche du Temps perdu".
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
2002 Ain Kaalep "Akadeemia" seminar
Seminari vormis, arutelu all oli iga kord üks konkreetne artikkel värskest ajakirja Akadeemia numbrist, kohal oli kas artikli autor, tõlkija, toimetaja või muu antud teema asjatundja.
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
2001 Leonhard Lapin "Avangard"
Kogutud kujul on loengud saadaval raamatuna Lapin, L. Avangard 2003. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professori Leonhard Lapini loengud 2001. aastal. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Loengusarja teemad:
- Eesti 20. sajandi kunsti ja arhitektuuri avangardi päritolu ja pärand – milleks avangard?
- Kes ma olen – Lapin?
- Lapin &Tartu. Kes armastab presidenti?
- Fjodorov, Matjusin, Malevits, Tatlin - vene avangardi võitlus surmaga, taeva, päikese ja kõiksuse vallutamine.
- Malevits - suprematism - esematus ja igavene rahu. Malevits - lotto
- Eesti avangardi isa - Ado Vabbe. Eesti Kunstnikkude Ryhm. Barbarus - avangardist ja avantürist.
- Tühjus ja ruum. Sissejuhatus ruumilisse mõtlemisse ja workshoppid.
- Nõukogude okupatsioon ja avangardi taassünd. Sooster ja Stalin.
- Avangardi taassünd. Kuldsed kuuekümnendad.
- Happening, muldimeedia, installatsioon, performance - avangardsed kunstisuundumused.
2000 Jaan Kaplinski
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
1999 Elmo Nüganen
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
1998 Jaan Kross
Kursuse loengute põhjal valmis kogumik "Omaeluloolisus ja alltekst: 1998. a. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud". Eesti Keele Sihtasutus, 2003.
1997 Veljo Tormis
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
1996 Jüri Arrak
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
1995 Jaak Rähesoo
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
1994 Madis Kõiv
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
1993 Hando Runnel
* Salvestatud lonegumaterjalid puuduvad.
"Looduse pildistamisest ja sellest, kuidas pildistades oma piiratust ninapidi vedada." |