19. nädal: Ülle Pungits
Nimi: Ülle Pungits
Lõpetatud õppekava: klubitöötaja, foto-kino lisaeriala (1971-1974), raamatukogundus (1985-87), raamatukogundus ja infoteadus (1999-2003)
Õppimise aeg: 1971-1974, 1985-1987, 1999-2003
Praegune tegevusala/töökoht: Võrumaa Kutsehariduskeskuse raamatukogu juhataja
Missugused on eredaimad mälestused seoses Viljandi-ajaga?:
Kui sain 16 aastat vanaks, arvasid minu lähikondsed, et ma peaksin valima edaspidisteks õpinguteks Viljandi Kultuurharidustöö Kooli. Olin ju julge tüdruk, keda kooliüritustel luuletusi lugema ja näidendites peategelaste osi mängima pandi. 1971. aastal sai minust Viljandi Kultuurharidustöö Kooli foto-kino lisaerialaga klubitöö eriala õpilane. Minu õpingud fotograafia alal olid edukad, mida kroonis II kursusel olles osavõtt TV fotokonkursist, kus jagasin III-IV kohta oma ala professionaaliga. Õpinguaastad kujundasid minus sügava kiindumuse oma õpitava eriala ja kooli vastu.
Kodukohta tagasi jõudes alustasin peatselt tööd raamatukogus ja 1985. aastal alustasin kaugõppijana õpinguid taas Viljandis, kultuurikoolis, raamatukogunduse erialal. Esialgu oli raske taluda kaasnenud õppekoormust ja öist õppimisviisi. Meie raamatukogunduse „isa“, alati rahulik Mati Muru, muudkui luges ja luges erialaseid aineid ning meie muudkui kirjutasime. Meie arusaamist ainest kontrollis Mati muidugi mitmeteist küsimusega. Ja neid küsimusi oli just niipalju, et nendele jõudsid vaevu vastata, kuigi olid õppinud. Juhtus sedagi, kui Mati kontrolltöö ajal klassist väljus, hakati nobedasti konspektides sahistama. Hiljem saime aga teada, et Matil oli kombeks uksetahvlis olevast praost vaadata klassis toimuvat. Sellised lood on lisanud meeldejäävaid vürtsiteri õpinguaastatesse ja jäädvustanud mällu erilised õppejõud.
1999. aastal astusin eksternina nüüd juba kultuurikolledži tasemeõppesse, ikka raamatukogundust tudeerima ja siis juba koos nelja teise Võrust pärit huvilisega. Kooliteed Võru-Viljandi-Võru läbisime nelja aasta jooksul tuhandetes kilomeetrites, trotsides vapralt sõidu- ja ilmatingimusi. Autosõiduaeg kulus õpitu läbikordamiseks, ikka sooviga olla täiskasvanud õppijana tasemel ja väärikas.
Viimane õpinguperiood möödus tempokalt, oli pisaraid, oli vaeva ning palju unetuid öid. See oli kui kiirrongile hüppamine – teadmisega, et sel rongil on vaid kaks peatust - esimene peatus, et peale minna ja teine, et sihtpunktis väljuda uute teadmiste- ja oskustepagasiga!
Mida andis Viljandi koolis õppimine? Mida võtsid koolist kaasa?
Erialased õppeained andsid mulle hea pagasi organiseerimisoskustest ning sügava huvi kunstiajaloo- ja maailmakirjanduse vastu. Tahan öelda, et kogu tollane õpetajaskond oli oma ala meistriklassist. Vaatamata sellele, et tollal asus kool kitsastes ruumides Tombi plats 8 majas, oli sealne õhkkond loominguliselt töine.
Hilisemad õpinguaastad andsid vajalikud teadmised raamatukogunduse vallast ja andsid julgust muutustega alustamiseks. Püstitasin eesmärgi – raamatukogu tuleb uuendada, avardada ja arendada. Nagu öeldud, olin noor ja „roheline“! Vajasin asjatundjate kogemusi ja nõuandeid rohkem, kui ei kunagi varem. Nii sai sõprussuhted, mis kestavad tänini, loodud Võrumaa Keskraamatukogu juhtkonnaga.
Lisaks sain arusaamise, et raamatukoguhoidja peab olema sammu võrra oma lugejast ees!